10/29/2014

life update

Mul on nii kahju, et mul pole siin kaamerat. Kõik saaks palju ilusamini üles pildistatud! Aga peab hakkama saama sellega, mis on. Seda olen päris palju siin õppinud.
Juba järgmised kolm nädalat on möödas ning jällegi üks projekt lõpetatud. Seekord oli selleks Michael Korsi aksessuaaride projekt. Michael Kors sponsoreeris seda projekti nahkade ja originaal metalljublakatega. Eestis sellist asja juba ei juhtu! Samuti valitakse meie kursuselt kuus inimest, kelle tööd MK-le saadetakse ja seejärel valitakse üks välja, kes saab nende juurde New Yorki kaheks nädalaks praktikale. Ma endale väga ei panusta ja tahaks koti ka enda kätte jätta, kuna see oli ikka üsna tülikas ettevõtmine ja ühte sõrmeotsa ei tunne siiani!!! Aga ma jäin tohutult rahule oma kotidisainiga! Ei pea end suureks aksessuaaride tegijaks ega nahaga töötajaks, aga lõpptulemus mulle meeldis.
Ma tunnen, et ma olen väga-väga palju siin nende kahe kuu jooksul arenenud. Eriti tehniliselt küljelt. Ma olen saanud umbes kolm korda rohkem praktiseerida õmblemist ja seda enda peaga, mitte keegi ei näita sulle millimeetri pealt ära, mida sa tegema pead. Ma lihtsalt arvan, et see, mida ma need kaks aastat EKAs olen teinud, on olnud ääretult hea alus sellele kõigele, mis ma siin teen, ent ma tunnen ka seda, et ma ei arene seal nii palju kui võiks ja lihtsalt siblin ühe koha peal. Tundub, et õppemeetodid ei soodusta kuidagi seda.
Mu aeg siin Edinburgis on aina vähemaks jäämas ja ütleme ausalt viimane aeg kõike maksimaalselt kogeda! Edinburg on küll nii armsaks saanud.
Sõbrad, ma loodan, et teil ka seal kõik ilusti läheb!

CHEEKS!

10/08/2014

EDINBURG


Kas see on tõesti võimalik!
Viimane postitus jäi nüüd küll juulikuu lõppu ja sain alles nüüd end kokku võetud, et paar lauset maha läratada.
Mul on hästi läinud! Olen omadega jõudnud Edinburgi, Šotimaa pealinna. Ma ei usu, et seda siin kordagi mainisin, et tulin Erasmusega vahetussemestrile. Aga mis seal ikka, siin ma siis nüüd olen. Siiani on raske seda uskuda, et mina, kes ma hullult mugavustsoonides pidevalt ringi jõlgun, olen siin, täiesti võõral maal!
Raske on kogu seda kogemust kirjeldada. Kool on suurepärane, poleks osanud arvatagi, kuidas muudmoodi olla võiks. Projektid on motiveerivad, inspireerivad. Süsteem toimib! Arvasin, et kõik kunstiülikoolid ongi sellised nagu EKA. Kui valesti ma arvasin...
Mul on ausalt öeldes esimest korda ülikooli ajal tunne, et ma tõesti käin ülikoolis. Septembri alguses oli Fresher's Week, kus korraldati kõiksugu üritusi ülikooli tulijatele. Meil on üüratult suured raamatukogud ja õppimissaalid, mis on hiliste tundideni inimesi täis; kõik teevad raskelt tööd. Lihtsalt kogu see atmosfäär, mis meie ülikooli linnakut ümbritseb, on ääretult motiveeriv. Sa lihtsalt tahad end pidevalt suruda ja kõrgemale tõusta. Mitte hetkekski ei teki seda momenti, kus sa lihtsalt seisad ja mõtled või kahtled.
Kui ma Teile nüüd ühe realistliku võrdluse toon, siis EKA üks semester võrdub siin 3-nädalase projekti töömahuga. Kes käivad, saavad minust aru!
Ma olen lihtsalt nii ääretult tänulik, et mul hetkel selline võimalus on selles ülikoolis õppida. Sest see arengutunne on hindamatu, kogu see kogemus on hindamatu.
Kindlasti ei jätaks ma mainimata Edinburgi ennast. Ma ei usu, et ma kunagi nii ilusat linna olen näinud. Selline tunne oli, nagu oleksin astunud muinasjuttu, üsna raske oli esimestel päevadel mitte auto alla jääda, sest kõik püüdis pilku! Vahel on pildid internetis petlikud, aga see linn on täpselt ja rohkemgi ilus kui googlis piltidel.
Koduigatsus lööb ikka vahetevahel välja, ei hakka seda isegi varjama. Kuna vahel on tõesti kogu see elu siin liiga palju, aga selleks ma siin olengi, et saada iseseisvamaks ja tugevamaks inimeseks. Ma arvan, et ma liigun praegu täiesti õiges suunas kogu oma kupatusega. Esimest korda üle pika aja, ma ei kahtle, et see, mis ma teen, on millegi pärast.
Ma loodan, et Teil on sama hästi ja veel pareminigi läinud!

CHEEKS!

7/30/2014

RMK Toila Perepäevad 2014

Minu kostüüm I kursuse Marit Ilisoni juhendatud ühiskollektsioonist "Ideevorm: Kratt" ka nüüd siis RMK perepäevade reklaamis. Seal kohapeal saab näha minu poolt veel kolme uut puidust kostüümi! 
Juheii, juheii!

CHEEKS!

7/23/2014

Tallinn Dollsi juubelishow

Eile käisime Tallinn Dollsi juubelishowl, kus olid ka minu ja Mariliisi disainitud kleidid mängus. Muidugi meid kuskil mainitud pole, aga sellegipoolest. Kolm esimest pilti tegi Martin Ilustrumm, aitääh.
Ausalt öeldes ei tundnud ma esialgul oma kleiti äragi, sest peale oli pandud see hõbedane vöö, mis tegelikult katab mu hõlmikseeliku disaini ära. Aga ei, kogemus jälle olemas...
Aitäh, Tallinn Dolls!

CHEEKS!

7/15/2014

this is such tumblr

Mul on tegelikult uus juuksevärv, mitte enam nii väga uus. Mõtlesin, et polegi sellest veel rääkinud! Mitte, et seal väga midagi rääkida oleks. Tahtsin tegelikult neid pilte hoopis näidata, Kaisa eile katsetas oma vana Zeniti kaamera Helios objektiivi. Nii mõnus suvine suvikõrvits tuli! Suvi ongi täpselt niii mõnus.

Nautigem!

CHEEKS!

7/14/2014

Praktiik

Issand jumal, nüüd tuli küll pikk vahe sisse. Seega oleks täiega paslik alustada lausega: ma pole nii kaua postitanud!
Üle-eelmises postituses mainisin, et teen praktikat ühe tuntud eesti disaineri juures... kelleks oli Pohjanheimo!  Praktika on nüüdseks tehtud ja ausalt öeldes on mul nii-nii hea meel, et ma seal ära käisin ja kõiki neid asju teha sain. Üleval siis natuke pilte asjadest, millest ma osa sain võtta. Minu jaoks on ta hetkel tõesti Eesti mõistes kõige lahedama stiiliga disainer, hinnad on tõepoolest kogu töö väärilised ja nüüd ma mõistan palju rohkem, miks mõni asi mõnda moodi ikkagi on. Kindlasti tsekake ta töid, kui veel näinud pole!
Kui ma veel enne kõvasti kahtlesin, et kas see eriala või üldse mood on midagi, mis mind elevile ajaks, siis seal veedetud aja jooksul olin ma pidevalt nii ekstaasis, et see on lihtsalt võimatu, et ma täiesti valel erialal olen. Lihtsalt igal õhtul olin ma pigem energiline ja positiivselt lainestatud, mitte väsinud ja tülpinud nagu tavaliselt. Seega ehk on isegi lootust! Tuleb vaid õige koht ning õiged inimesed üles leida ja ma suht usun, et ma olen teel sinnapoole, kus mu koht on.
Viimase nädala veetsin ma tõega suve nautides ja vabalt võttes. Nii tore oli jällegi kõiki inimesi näha ja rääkida maast ja ilmast ja kõigest, mis juhtunud on. Ja juhtunud on selle aastaga küll väga palju, ma olen tõesti väga tänulik, et ma just siin hetkel olen koos kõigi nende inimestega!!
Läheb juba liiga magusaks.

Olge ilusad edasi!

CHEEKS!

6/29/2014

"Unetus"

Mis ma nüüd siis tegin? Pildistasin oma kevadsemestri moetööstuse komplekti üles. Suured tänud mu sõbrannale Kaisale, keda piltidel näete. Musid!
Seelikul on mu enda tehtud akvarellmaal, mis on pärit mu maalikuruse lõputööst- 5 maalist koosnev seeria. Antud maali nimi on "Unetus". Seeria põhines mind inspireerinud naise üksinduse hetkedel, veel on maalid "Palve", "Intiimsus", "Unistus" ning "Nõrkus". "Unetuse" kinkisin oma väiksele õele gümnaasiumi lõpu puhul. Palju õnne talle ka!

Jääge ilusateks ja õnnelikeks!

CHEEKS!